IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Näiteks tarkvaraarenduse maailmas nimetaksin ma programeerijat käsitööliseks ning tarkvaraarendajat professionaaliks. Programmeerija on töötaja, kes oskab (hästi) koodi kirjatada, testida ja siluda. Ta oskab lähteülesande järgi lahenduse valmis programmeerida, kuid lähteülesannet ennast kirja ei pruugi osata panna. Paistabki justkui nagu liinitööna, et võtad ülesande ette, lahendad ära... ja järgmine. Tarkvaraarendajalt oodatakse aga rohkem. Tarkvaraarendaja peaks lisaks programmeerija oskustele aru saama kliendi nõudmistest, probleemidest ning oskama need lähteülesanneteks vormistada. See juures mõtleb suurele pildile, mõeldes kogu süsteemile. Oskab suured probleemid murda väiksemateks ning suudab välja mõelda ka mingi lahenduse.  Selle rolli juurde käib ka rohkem suhtlemist. Kuna mingi suure süsteemi puhul ei saa üks inimene kõike teada, peab tarkvaraarendaja suhtlema erinevate projekti liikmetega, teiste tiimidega jne, et leida kõige mõistlikum lahendus. Samuti oodatakse tarkvaraare

VÄGA TUGEVA COPYLEFTIGA Väga tugeva copyleft klauseliga litsents on näiteks GNU Affero General Public Licence ( AGPL ). See on rohkem suunatud internetis levitatava tarkvara jaoks. Näiteks erinevad teenused ja pilvelahendused. Seda selle pärast, et AGPL puhul loetakse levitamise alla ka üle võrgu levitamist, mida tavaline GPL litsents ei tee. Mõned näited AGPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud: MinIO - Pilvepõhine failiserver mis ühildub Amazon S3 APIga. Olen tööl kasutanud dokumentide, piltide jms sellise talletamiseks. (1) MongoDB - Kasutas kuni 2018. aastani AGPLi, kuid siis võeti kasutusele SSPL. Tegemist on mitterelatsioonilise andmebaasiga, mida kasutasin pidevalt erinevates kooliprojektides kui õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses. (2) TUGEVA COPYLEFTIGA Tugeva copyleftiga on näiteks GNU General Public Licence ( GPL ). Tegemist on AGPList veidi nõrgema litsentsiga. Siin ei arvestata levitamiseks läbi võrgu levitamist. Näide GPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka

 Virginia Shea on kirja pannud võrgusuhtluse 10 käsku, milleks on: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Mind ennast kõnetas kõige rohkem punkt 4, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Toon kaks näidet. Isikliku elu näitel olen selle reegli rikkumist kohanud just näiteks YouTube'is. Mulle meeldib asju õppida ja infot omandada videote abil. Praegu on YouTub