IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

iPhone'i Braille klaviatuur Minu jaoks kõige uudseim tugilahendus on iPhone'i punktkirja klaviatuur. Nägin selle kohta videot ning tundus väga huvitav. Videos punktkirja kirjutav inimene sai sellega suurepäraselt hakkama. Seda saab kasutada mugavalt nii laual kui ka käes hoides.  Videos kasutatigi punktkirja klaviatuuri telefoni tagurpidi käes hoides, sest nii on võimalik mugavalt kuute sõrme Braille'i trükkimiseks kasutada. Saab trükkida nii üksikuid tähti, kui ka rohkem kasutatavaid sõnu ning silpe nagu näiteks "the", "of", "with", "er" jne. Lisaks veel mitmed libistamise käsklused sõnumi saatmiseks, tühiku sisestamiseks ja nii edasi. Minu meelest super lahendus. Aitab nägemispuudega inimestel sõprade ning tuttavatega suhelda ning omale näiteks märkmeid kirjutada. Lisan illustratsiooniks viite YouTube'i videole, kus kirjeldatud klaviatuuri demonstreeritakse:

Mis on veebilehe kasutatavus? Kokkuvõtvalt tähendab veebilehe kasutatavus selle kasutamise lihtsust ja mugavust. Kasutajad tahavad lihtsalt ja mugavalt oma soovitud tulemuseni jõuda. Olgu selleks tulemuseks siis näiteks info saamine või näiteks e-poes ostu tegemine. Mõned punktid, mis on hea veebilehe kasutatavuse tunnusteks: Navigatsiooni lihtsus - kui menüü on lihtne ning kergesti leitav, on kasutajatel lehel kerge ja mugav liigelda. Kasutajaliides - Kui disain on iganenud või lihtsalt kõikidel seadmetel ei tööta, tõrjub see kasutajaid eemale. Sisu ja graafika vahekord - Pildid on küll toredad, kuid peab leidma sobiva tasakaalu sisu ja graafika vahel. Iga lause järel ei peaks olema pilti, kuna siis on infot raske koguda. Pildid ja videod - Pildid ja videod peavad olema meeldivad, kuna kasutajal kulub umbes 10 sekundit, et lehte hinnata ning ebameeldivuste korral sealt lahkuda. Veebilehe laadimise kiirus - Veebileht peab kiiresti avanema. Mitte kellelegi ei meeldi oodata ning samu

  Häkkerlik suhtumine Selles peatükis räägitakse, milline suhtumine peaks ühel õigel häkkeril olema. Häkkerid on loovad inimesed kes lahendavad uusi probleeme või parendavad olemasolevaid lahendusi. Nad väldivad igavust kasutades automatsiooni ning nad on vabad. Olen selle peatüki sisuga täiesti nõus. Eriti olen nõus sellega, et olemasolevaid lahendusi ei tuleks pühaks pidada. Nagu öeldakse, alati saab paremini. Eriti meie tänapäevases maailmas, kus tehnoloogiad pidevalt arenevad ning uusi võimalusi tekib järjest juurde. See tähendab ka seda, et vanadele probleemidele võivad tekkida uued lahendused. Häkkeri põhioskused Õige häkker oskab programmeerida, kasutada Unixit, kirjutada HTMLi ja mis (minu meelest) kõige tähtsam, oskab inglise keelt. Inglise keele oskus avab meile väga-väga suure maailma teadmistele. Kui inglise keelt ei oska, on ka väga raske ülejäänud punkte siin peatükis omale selgeks teha. Internetis on väga palju õppematerjale ja dokumentatsiooni just inglise keeles.  Prog

Näiteks tarkvaraarenduse maailmas nimetaksin ma programeerijat käsitööliseks ning tarkvaraarendajat professionaaliks. Programmeerija on töötaja, kes oskab (hästi) koodi kirjatada, testida ja siluda. Ta oskab lähteülesande järgi lahenduse valmis programmeerida, kuid lähteülesannet ennast kirja ei pruugi osata panna. Paistabki justkui nagu liinitööna, et võtad ülesande ette, lahendad ära... ja järgmine. Tarkvaraarendajalt oodatakse aga rohkem. Tarkvaraarendaja peaks lisaks programmeerija oskustele aru saama kliendi nõudmistest, probleemidest ning oskama need lähteülesanneteks vormistada. See juures mõtleb suurele pildile, mõeldes kogu süsteemile. Oskab suured probleemid murda väiksemateks ning suudab välja mõelda ka mingi lahenduse.  Selle rolli juurde käib ka rohkem suhtlemist. Kuna mingi suure süsteemi puhul ei saa üks inimene kõike teada, peab tarkvaraarendaja suhtlema erinevate projekti liikmetega, teiste tiimidega jne, et leida kõige mõistlikum lahendus. Samuti oodatakse tarkvaraare

VÄGA TUGEVA COPYLEFTIGA Väga tugeva copyleft klauseliga litsents on näiteks GNU Affero General Public Licence ( AGPL ). See on rohkem suunatud internetis levitatava tarkvara jaoks. Näiteks erinevad teenused ja pilvelahendused. Seda selle pärast, et AGPL puhul loetakse levitamise alla ka üle võrgu levitamist, mida tavaline GPL litsents ei tee. Mõned näited AGPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud: MinIO - Pilvepõhine failiserver mis ühildub Amazon S3 APIga. Olen tööl kasutanud dokumentide, piltide jms sellise talletamiseks. (1) MongoDB - Kasutas kuni 2018. aastani AGPLi, kuid siis võeti kasutusele SSPL. Tegemist on mitterelatsioonilise andmebaasiga, mida kasutasin pidevalt erinevates kooliprojektides kui õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses. (2) TUGEVA COPYLEFTIGA Tugeva copyleftiga on näiteks GNU General Public Licence ( GPL ). Tegemist on AGPList veidi nõrgema litsentsiga. Siin ei arvestata levitamiseks läbi võrgu levitamist. Näide GPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka

 Virginia Shea on kirja pannud võrgusuhtluse 10 käsku, milleks on: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Mind ennast kõnetas kõige rohkem punkt 4, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Toon kaks näidet. Isikliku elu näitel olen selle reegli rikkumist kohanud just näiteks YouTube'is. Mulle meeldib asju õppida ja infot omandada videote abil. Praegu on YouTub