Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

VÄGA TUGEVA COPYLEFTIGA

Väga tugeva copyleft klauseliga litsents on näiteks GNU Affero General Public Licence (AGPL). See on rohkem suunatud internetis levitatava tarkvara jaoks. Näiteks erinevad teenused ja pilvelahendused. Seda selle pärast, et AGPL puhul loetakse levitamise alla ka üle võrgu levitamist, mida tavaline GPL litsents ei tee.

Mõned näited AGPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud:

MinIO - Pilvepõhine failiserver mis ühildub Amazon S3 APIga. Olen tööl kasutanud dokumentide, piltide jms sellise talletamiseks. (1)

MongoDB - Kasutas kuni 2018. aastani AGPLi, kuid siis võeti kasutusele SSPL. Tegemist on mitterelatsioonilise andmebaasiga, mida kasutasin pidevalt erinevates kooliprojektides kui õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses. (2)


TUGEVA COPYLEFTIGA

Tugeva copyleftiga on näiteks GNU General Public Licence (GPL). Tegemist on AGPList veidi nõrgema litsentsiga. Siin ei arvestata levitamiseks läbi võrgu levitamist.


Näide GPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud:

WordPress - CMS ehk sisuhaldussüsteem, mis teeb kodulehtede/epoodide/blogide loomise üsna mugavaks. Kasutatakse tavaliselt koostöös MySQL või MariaDB andmebaasidega, mis on mõlemad samuti GPLi all litsenseeritud. (3)


NÕRGA COPYLEFTIGA

Nõrga copyleftiga on näiteks GNU Lesser General Public License (LGPL). Erinevalt tugevast copyleftist, saab siin uut koodi kasutada teise litsentsi alt (VLC media playeri mootori näide all). 

Näide LGPLi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud:

VLC media playeri mootor - Meediapleier, mida olen juba aastaid kasutanud. Huvitavalt on VLC ise GPLv2 või GPLv3 litsentsi all, kuid mootor on LGPL litsentsi all. Seda selleks, et lubada mootorit kasutada kolmandate osapoolte rakendustest, aga lastes neil kasutada muid litsente. (4)


PUUDUVA COPYLEFTIGA

Puuduva copyleftiga litsentsi puhul mingeid piiranguid uuele koodile ei seata. Tarkvaraga peab kaasas olema vaid algse copyrighti ja litsentsi teksti. Selline on näiteks MIT litsents.

Näide MIT litsentsi kasutavast tarkvarast, mida olen ka ise kasutanud:

Angular - Raamistik rakenduste kirjutamiseks, mida kasutan tööl igapäevaselt. Kogu lähtekood on avalikult GitHubis üleval ning võid soovi korral oma tahtmise järgi kõike muuta. (5)



1. https://min.io/compliance

2. https://www.mongodb.com/licensing/server-side-public-license

3. https://et.wordpress.org/about/license/

4. https://code.videolan.org/videolan/vlc

5. https://github.com/angular/angular

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrgusuhtlus: austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

 Virginia Shea on kirja pannud võrgusuhtluse 10 käsku, milleks on: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Mind ennast kõnetas kõige rohkem punkt 4, austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Toon kaks näidet. Isikliku elu näitel olen selle reegli rikkumist kohanud just näiteks YouTube'is. Mulle meeldib asju õppida ja infot omandada videote abil. Praegu on YouTub
Lisateave

Uus meedia...?

Uue meedia tulekuga on muutunud palju. Üha vähem veedetakse aega traditsioonilist meediat sirvides ning rohkem sotsiaalmeedia platvormidel jne. Ise leian enamus uudised Redditit sirvides, mis tegelikult tavaliselt viitab traditsioonilise meedia artiklile nende veebikeskkonnas. Leian, et uus meedia ongi traditsioonilist meediat positiivselt mõjutanud sellega, et traditsiooniline meedia on kolinud suures osas veebi. Enamikel, kui mitte kõigil väljaannetel on olemas veebileht mida saab arvutis, telefonis sirvida. Nii on uudised alati kättesaadavad ja saad neid ükskõik kus kohas lugeda. Küll aga on inimesed eriarvamusel sellest, et paljud uudised on maksumüüri taga ning keskkonnad on täis reklaami ja bännereid (samuti uus meedia). Ma saan täitsa aru, et agentuuridel on vaja raha teenida, kuid kui mul Postimehe paketti ei oleks, siis ma neid uudiseid ilmselt ka ei loeks. Negatiivne mõju on aga näiteks see, et uudiste avaldamine käib kiirustades ning vahel jäävad faktid kontrollimata. Alles
Lisateave

Professionaal või käsitööline?

Näiteks tarkvaraarenduse maailmas nimetaksin ma programeerijat käsitööliseks ning tarkvaraarendajat professionaaliks. Programmeerija on töötaja, kes oskab (hästi) koodi kirjatada, testida ja siluda. Ta oskab lähteülesande järgi lahenduse valmis programmeerida, kuid lähteülesannet ennast kirja ei pruugi osata panna. Paistabki justkui nagu liinitööna, et võtad ülesande ette, lahendad ära... ja järgmine. Tarkvaraarendajalt oodatakse aga rohkem. Tarkvaraarendaja peaks lisaks programmeerija oskustele aru saama kliendi nõudmistest, probleemidest ning oskama need lähteülesanneteks vormistada. See juures mõtleb suurele pildile, mõeldes kogu süsteemile. Oskab suured probleemid murda väiksemateks ning suudab välja mõelda ka mingi lahenduse.  Selle rolli juurde käib ka rohkem suhtlemist. Kuna mingi suure süsteemi puhul ei saa üks inimene kõike teada, peab tarkvaraarendaja suhtlema erinevate projekti liikmetega, teiste tiimidega jne, et leida kõige mõistlikum lahendus. Samuti oodatakse tarkvaraare
Lisateave